Wednesday, October 19, 2011

miserable mornings, neverending nights


kolm ööd olen voodis kramplikult värisenud , hinge seest välja köhinud, lage vahtinud ja kella poole pole julgenud vaadata , kartes, et hommik pole lähedal . kolm ööd olen oma elu üle järele mõelnud , kolm ööd on toonud uusi hirme ja uusi avastusi. kolm ööd on toonud uue südamehoiaku. kolm ööd , mida poleks kunagi oodanud , kolm ööd, mida pole kunagi varem kogenud . seevastu neli päeva , kus olen lihtsalt maganud , neli päeva ,mil kartsin tõustes kukkuda, neli päeva, mil ei tahtnud süüa, kartes , et kõik tuleb üles tagasi , neli päeva mõttetut logelemist , neli päeva ühes umbses karbis tundes nii külma kui ka kuuma .4 päeva rohte söönud , ikka pole terve . kehatemperatuur ületab normi piiri juba need neli päeva ja kolm ööd ,                              kas mu immuunsussüsteem on veel töökorras ?